[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

iidamast ja aadamast; aadamast ja iidamast
1. pikalt-laialt, tühjast-tähjast
♦ Mutikesed rääkisid, seletasid, vatrasid iidamast ja aadamast.
♦ Keerutas iidamast ja aadamast, lõpuks ei saanud enam keegi aru, mida ta ütelda tahtis.
2. kaugest minevikust saadik, hallidest aegadest alates
♦ Nii on see olnud iidamast ja aadamast tänapäevani.
♦ Kust iidamast ja aadamast küll selline komme pärit on!
♦ Kui temalt midagi küsida, hakkab ta alati aadamast ja iidamast peale.

kananahk tuleb ihule
keegi kohkub, kellelgi hakkab hirm
♦ Ära edasi räägi, mul tuleb kananahk ihule.
♦ cit Mida too Kanuska-eit lobises, et oled haige või mõtled koguni surra, ta keerutas sellist tolmu, et kananahk tuli ihule. A. Gailit

tolmu {üles} keerutama
sihilikult, teadlikult asja suuremaks ja segasemaks ajama
♦ Kannab keelt ja keerutab naabrite vahel tolmu.
♦ cit Mida too Kanuska-eit lobises, et oled haige või mõtled koguni surra, ta keerutas sellist tolmu, et kananahk tuli ihule. A. Gailit